Igapäevases tegevuses või tootmises tekkivad jäätmed me paneme prügikasti või suuremasse mahutisse. Sinna paigutatud jäätmed koosnevad erinevatest läbisegi materjalidest nagu paber, klaas, plastik. Neid materjale saaks aga edukalt kasutada toormena uute toodete valmistamiseks. Seega tuleb jäätmeid pidada ressursiks juba tekkimismomendil. Kui prügikorv on täis, viiakse see elamu või tootmishoone juures asuvasse suurde konteinerisse, kus ta seguneb teiste prahitekitajate toodavate materjalidega. Järjekordne prahisegamine tuleb, kui prügiveok tühjendab kogumiskonteineri veokisse. Sellisel erinevate omadustega materjalide läbisegamisel tekkiva massi uuesti algmaterjalideks jaotamine on väga töömahukas ja saadavate materjalide kvaliteet madal. Siit on tekkinud idee paigaldada jäätmete tekitajate juurde erinevate materjalide jaoks eraldi mahutid. Sellisel puhul jäätmetekitaja ise sordib tekkinud jäätmed, need kogutakse materjali liikide kaupa ning saadav teisene toore on hõlpsasti taaskasutatav.

Kui palju materjali taaskasutusse jõuab, oleneb peamiselt elanike suhtumisest. Palju on siin ära teha korteriühistutel ja kohalikul omavalitsusel, kes peavad hea seisma selle eest, et vajalik hulk eriliiki mahuteid oleks elanike jaoks sobilikus kauguses alati olemas.

Toidujäätmed on orgaanilised jäätmed, mida eramajade omanikud saavad komposteerida. Muul juhul pannakse toidujäätmed eraldi kilepakendisse ning need lähevad muu prügiga koos prügilasse.

Ajalehed, klantsajakirjad, raamatud, paberpakendid ja papp – neid võib põletada kodukaminas või -ahjus või viia kogumispunkti, kust see läheb ümbertöötlemisele ja jõuab paberina taaskasutusele.

Vanapaberi hulka ei kõlba kiletatud ja vahatatud paber, foolium- ja kopeerpaber, võipaber ja tootepakendid (nt piimapakid, munaalused).

Plastik looduses ei lagune ning vajab seetõttu käitlemist. Plastikjoogipudelid tuleb viia taarakokkuostupunkti, kust need lähevad ümbertöötlusse. Eraldi kogutakse plastjäätmed, mis pole taaskasutatavad ning need hävitatakse.

Tuleb eristada korduvkasutatavat klaasi (erinevad joogipudelid), mida ostavad taarapunktid, ning klaasjäätmeid (muu klaastaara, aknaklaas ja klaasnõud), mis lähevad klaasimurruks, ümbersulatamisele ning sealt edasi samalaadsete esemete tootmisse, kuna klaas on ainulaadne materjal, mille omadused taaskasutamisel ei halvene.

Alumiiniumtaara (nt karastusjoogi- ja õllepurgid), metallkaaned ja korgid, metallanumad ja jalgrattad võib viia metallikogumispunktidesse. Seda kasutatakse toorainena näiteks lõhkeainetööstuses. Metallikogumispunktides ei võeta vastu värvipurke, akusid, patareisid.

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning mille käitlemiseks on kehtestatud eritingimused. Ohtlike jäätmete hulka liigituvad patareid, vanad ravimid, päevavalguslambid, majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, lakid, lahustid, masinaõli, taimekaitsevahendid, kodumasinad ja muud sarnased jäätmed.